Põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi: ühing) nimi on Eesti Kesk-Aasia ja Kaukaasia Lambakoerte Tõuühing.

1.2. Ühingu asukoht on Tallinn

1.3. Ühingu eesmärgid on:

1.3.1. Kesk-Aasia ja Kaukaasia lambakoerte kasvatamine ja aretamisega tegelevate isikute ühendamine;

1.3.2. Kesk-Aasia ja Kaukaasia lambakoerte kasvatamise propageerimine ja arendamine ning tõu arengule ja levikule kaasaaitamine.

1.3.3. loodusesse ja loomadesse mõistva suhtumise kujundamine.

1.4. Oma eesmärkide saavutamiseks ühing:

1.4.1. suunab Kesk-Aasia ja Kaukaasia lambakoerte aretust ja kasvatust;

1.4.2. organiseerib seminare, näitusi, võistlusi, ülevaatusi ja suvelaagreid ning osaleb neil;

1.4.3. koordineerib ja kontrollib aretust, võttes aluseks FCI ja EKL aretustöö eeskirjad;

1.4.4. organiseerib selgitus- ja propagandatööd;

1.4.5. viib läbi tõuspetsialistide ja – kohtunike koolitust ja kursusi;

1.4.6. kogub, töötleb ja annab välja tõualast kirjandust ja materjali;

1.4.7. esindab oma liikmete huve.

1.5. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik. Oma tegevuses juhindub ühing Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Kennelliidu normatiivaktidest, FCI poolt kehtestatud standarditest ning käesolevast põhikirjast.

1.6. Ühing võib oma nimel omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus ja vahekohtus, tal on oma vara, iseseisev bilanss, pangaarved ja oma nimega pitsat. Ühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

1.7. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega. Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara, tal on õigus osta ja müüa, koormata piiratud asjaõigusega, anda üürile, rentida, kinkida, vahetada ning maha kanda täielikult amortiseerunud või moraalselt vananenud põhivahendeid.

II LIIKMELISUS ÜHINGUS; LIIKME ÕIGUSED; KOHUSTUSED JA VARALINE VASTUTUS

2.1. Ühingu liikmeks võib olla Kesk-Aasia Lambakoerte kasvatamisega ja arendamisega tegelev või nimetatud tegevuse arendamisele kaasa aidata sooviv füüsiline või juriidiline isik.

2.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse vastava otsuse tegemise päev.

2.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui liikmeks vastuvõtmine on vastuolus seaduses või käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustega. Otsus
ühingu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta peab olema kirjalikult motiveeritud.

2.4. kui juhatus või muu organ peale üldkoosoleku keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek. Üldkoosolek peab taotluse läbi vaatama ja tegema otsuse taotluse saamisele järgneval üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha peab taotluse esitajale teatama kirjalikult. Füüsiline isik võib üldkoosoleku otsuse peale liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsusest teatamise kuupäevast arvates.

2.5. Ühingu juhatus peab oma liikmete registrit.

2.6. Liige arvatakse juhatuse otsusel ühingust välja:

2.6.1. tema surma korral (füüsiline isik);

2.6.2. tema lõppemise korral (juriidiline isik);

2.6.3. kui ta ei täida põhikirjas sätestatud kohustusi;

2.6.4. kui tema tegevuse või tegevusetusega on tekkinud kahju ühingu tegevusele või heale mainele.

2.7. Ühingu liikme väljaarvamise otsusega mittenõustumise korral on tal õigus kaevata otsuse peale üldkoosolekule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja saatmise päevast alates. Kaebuse esitanud isiku puudumine üldkoosolekult, kui temale on koosoleku toimumisest teatatud, ei ole takistuseks kaebuse arutamisel.

2.8. Ühingu endine liige, kes ei nõustu üldkoosoleku otsusega tema väljaviskamise kohta, võib pöörduda avaldusega kohtu poole (3) kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

2.9. Põhikirja muutmise otsustanud Üldkoosolekul viibinud liikmed loetakse ühingu liikmeteks nimekirja alusel juriidilise isiku registrisse kandmise päevast, uute liikmete liikmeõigused tekivad tema ühingu liikmeks vastuvõtmise päevast arvates.

2.10. Ühingu liikmel on õigus:

2.10.1. osa võtta üldkoosolekust;

2.10.2. valida ja olla valitud ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse (juriidilise isiku puhul tema esindajai);

2.10.3. saada teavet ühingu tegevuse kohta;

2.10.4. astuda ühingust välja kirjaliku avalduse alusel;

2.10.5. kasutada teisi seadusandluses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud õigusi;

2.11. Ühingu liikme kohustused:

2.11.1. täitma ühingu põhikirja nõudeid ning ühingu juhtimis ja kontrollorganite otsuseid;

2.11.2. õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid ühingu liikmete üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja tähtajal.

2.12. Ühingu liikmete varaline vastutus:

2.12.1. ühingu liige ei vastuta ühingu kohustuste eest;

2.12.2. kui ühingu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta ühingu ees tasumata liikmemaksu ulatuses.

III ÜHINGU VARA JA TEGEVUS

3.1. Ühingu vara tekib:

3.1.1. liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest;

3.1.2. teiste isikute varalistest eraldistest, annetustest, pärandustest;

3.1.3. ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest saadavast tulust ja reklaamüritustest laekuvast rahast;

3.1.4. muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

3.2. Ühingule tehtud sihtotstarbelisi eraldisi, -annetusi ja –pärandusi võib ühing kasutada eraldaja, annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil.

3.3. Ühingu vara ja vahendeid kasutatakse ühingu põhikirjalise tegevuse läbiviimiseks.

3.4. Ühingu sisseastumismaksu ja liikmemaksu suurus ja tasumise kord otsustatakse üldkoosolekul. Maksude tasumine fikseeritakse ühingu raamatupidamisarvestuses ja kantakse liikmeraamatusse või liikmekaardile.

3.5. Sisseastumismaksu ja liikmemaksu suurendamine ja vähendamine on ühingu üldkoosoleku pädevuses. Otsus võetaks vastu lihthäälteenamusega.

3.6. Ühingu tegevusest tekkivate võimalike kahjumite katmiseks kasutatakse sihtotstarbelisi makseid.

3.7. Ühingu liikmetel ei ole õigust ühingu varale, ühingul ei ole õigust ühingu liikmete varale. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste eest.

3.8. Ühingu rahaliste vahendite aastalõpujääk kandub järgmisse aastasse.

IV ÜHINGU JUHTIMINE

4.1. Ühingu juhtimisorganid on liikmete Üldkoosolek ja Juhatus.

4.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.2.1. põhikirja vastuvõtmine, muutmine ja täiendamine;

4.2.2. ühingu eesmärgi muutmine;

4.2.3. majandusaasta aruande, bilansi ning eelarve läbiarutamine ja kinnitamine;

4.2.4. revisjoniaruande läbivaatamine ja kinnitamine;

4.2.5. juhatuse tegevuse hinnangu andmine;

4.2.6. sihtotstarbeliste kapitalide moodustamine;

4.2.7. juhatuse (juhataja) ja revisjonikomisjoni (revidendi) liikmete arvu, pädevuse, tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

4.2.8. juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine, nende ennetähtaegne tagasikutsumine;
Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid ka muudes ühingu tegevusega seotud küsimustes.

4.3. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue tuleb esitada juhatusele kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused. Kui juhatus ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku ei ole kutsunud, on ühingu liikmetel õigus pöörduda ühingu revisjonikomisjoni poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühingu liikmetel üigus oma initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht ja aeg ning päevakord.

4.4. Igal ühingu liikmel on koosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Füüsiline isik võib hääleõigust kasutada esindaja kaudu. Nii juriidilise kui ka füüsilise isiku esindaja peab koosolekule esitama nõudekohaselt vormistatud volikirja.

4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poolte liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkukutsutud liikmete arvust.

4.6. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Otsused põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning ühingu tegevuse lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik üle 9/10 liikmete nõusolek.

4.7. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

4.8. Ühingu alaliseks juhtimisorganiks on juhatus, mis koosneb ühest (1) kuni seitsmest (7) liikmest ning valitakse kolmeks aastaks üldkoosolekul lihthäälteenamusega ühingu liikmete seast ja tema pädevusse kuulub:

4.8.1. ühingu igapäevase töö korraldamine, raamatupidamise ja statistilise aruandluse korraldamine, lepingute sõlmimine, volikirjade kinnitamine;

4.8.2. ühingu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;

4.8.3. liikmete registri pidamine;

4.8.4. ühingu töötajate töölevõtmine ja vabastamine;

4.8.5. palgaliste töötajate töölevõtmine ja vabastamine;

4.8.6. majandusaasta aruande, bilansi ja eelarve esitamine üldkoosolekule;

4.8.7. muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.

4.9. Kui juhatuses on rohkem kui üks liige, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe. Juhatuse esimehe volitused algavad valimise päevast ja kestavad kogu juhatuse volituste tähtaja. Ühingut võib kõikides õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

4.10. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui juhatuse koosolekust võtab osa üle 1⁄2 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab juhatuse esimehe hääl. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik koosolekul osavõtnud juhatuse liikmed. Üheliikmelise juhatuse (juhataja) korral võtab juhataja vastu otsused.

4.11. Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühingule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikme vabastab vastutusest tema poolt esitatud eriarvamus vastuvõetud otsuse kohta, mis on protokollitud või tema puudumine juhatuse koosolekult mõjuvatel põhjustel (haigus, lähetus ja muu selline). Üldkoosoleku poolt juhatuse tegevuse heakskiitmisel vabanevad juhatuse liikmed vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest.

V ARVESTUS ÜHINGUS JA TEMA TEGEVUSE REVIDEERIMINE

5.1. Ühing peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded kehtestatud korras, tasub riiklikud ja kohalikud maksud ning maksuaruandluse vastavalt kehtivale korrale. Ühingu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad ühingu revisjonikomisjon (revident) ja Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kontrollõigust omavad organid nende pädevuse piires.

5.2. Ühingu kontrollorgan on revisjonikomisjon. Ühingus võib olla üks revident, kellel on revisjonikomisjoni pädevus. Revisjonikomisjoni liikmeks ega revidendiks ei või olla ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja, samuti nende abikaasa, laps, õde, vend või vanem. Revisjonikomisjon (revident) viib pärast majandusaasta lõppu läbi ühingu revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.

5.3. Revisjonikomisjonil (revidendil) on õigus ja kohustus kontrollida ühingu vara, arvelduskontosid, raamatupidamisdokumente ning nõuda selgitusi ja muud abi oma ülesannete täitmiseks. Revisjonikomisjoni liikmel või revidendil on õigus osa võtta juhatuse koosolekust hääleõiguseta.

5.4. Revisjonikomisjoni koosolekud kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Revisjonikomisjoni koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 revisjoni liikmetest. Revisjonikomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik otsuse poolt hääletanud revislonikomisjoni liikmed. Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse. Otsuse vastuvõtmisel eriarvamusele jäänud revisjonikomisjoni liikme(te) seisukohad kantakse protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud revisjonikomisjoni liikmed.

5.5. Ühingu revisjonikomisjon (revident) valitakse kolmeks aastaks.

VI ÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE

6.1. Ühingu tegevus lõpetatakse kohtu või liikmete üldkoosoleku otsusega Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras.

6.2. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.

6.3. Teade ühingu likvideerimismenetluses avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes.
6.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist jar aha deponeerimist jaotatakse ühingu allesjäänud vara võrdsetes osades ühingu lõpetamise ajal selle liikmeks olnud isikute vahel.

6.5. Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse ühingu registrist kustutamiseks.

6.6. Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.