Kesk- aasia ja kaukaasia lambakoerte käitumises ja iseloomus on palju ühist. Enamikul nende tõugude esindajaist on tohutu füüsiline jõud ja suuri koormusi taluv tugev närvisüsteem. See on koer tugeva tasakaalustatud kõrgema närvitalitlustüübiga. Nende närvisüsteemile on omane kõrge erutuvuslavi. See tähendab, et paljud nõrgad ärritajad ei kutsu neis esile vastusreaktsiooni. Rohkem ärrituvamad on kaukaasia lambakoerad, vähem kesk- aasialased. Kuid mõlema tõu puhul võib täheldada agressiivse käitumise plahvatuslikku iseloomu, mis ei seostu nende aegluse ja vähese liikuvusega rahulikus olekus.


Tänu sellisele kõrgema närvitegevuse eripärasusele on need tõud isemeelsed, kangekaelsed ja ülddressuurile raskesti allutatavad. Neile on iseloomulik ükskõikne suhtumine töösse ja aeglane käskude täitmine. Õigesti kujunenud suhete korral inimese ja koera vahel ilmutavad aasia paritoluga koerad peremehe vastu suurt kiindumust ja truudust. Need on nn. ühe peremehe koerad, järeleproovitud valvurid ja ihukaitsjad. Ent isegi inimese suhtes, kellesse nad on kiindunud, jääb nende käitumine ometi sõltumatuks. Mõlemad tõud on õues peetavad. Korteritingimusi kannatavad kergemini küllap kesk- aasia lambakoerad

Millist tõugu siis eelistada? Sellele küsimusele on kõige parem vastata hiina mõtteteraga: “Las õitsevad kõik lilled”. Iga tõug on väärt elamist maa peal. Ning inimene, valides enesele koera, peab lähtuma isiklikest psühholoogilistest, füüsilistest ja sotsiaalsetest võimalustest. See puudutab nii külaelanikke kui linnlasi. Ennekõike vist linnainimesi, kellele koer kodus ei ole mitte eluline möödapääsmatus, vaid hingeline vajadus. Seda tarvidust tunnevad paljud ja paljudele näib, et nad võiksid olla head koerakasvatajad. Aga kui see vajadus on tekitatud soovist allutada enesele elav olevus ning teda täielikult valitseda- on asi halb.

Kui soovi omada tugevat ja kurja koera dikteerib isikliku alaväärsuskompleksi tunne, püüd eristuda inimmassist koera abil- on lugu veelgi hullem.

Ei ole hea kui koer võetakse prezhtiizhi või moe pärast. Aeg möödub kiiresti, moed muutuvad, koerad aga vananevad ega tõmba enestele enam vaimustunud möödakäijate tähelepanu. Tõenaoliselt on koerad vastunäidustatud agressiivse, äkilise meelelaadiga inimestele, kes hakkavad oma emotsioone koera peal välja elama. Samuti ei tohiks koera soetada täielikult oma tegemistest hõivatud inimene, kellel ei jää aega muuks.

Äärmiselt soovitav, et koera omanik ei elaks üksi. On ju üksikul inimesel raske hoida koera kasvõi seeparast, et teda ei tohi kauaks üksi jätta. Väga hea, kui koera võtab enesele üksmeelne lastega perekond. Sellises peres on üks liikmetest põhiliseks peremeheks, teised aga aitavad teda. Sellise koera peremees peab olema füüsiliselt tugev, julge, otsustav ja samal ajal heatahtlik. Koera ei tohi usaldada laste kätte, sest isegi täiskasvanuil pole nendega kerge toime tulla. Enne kui võtta enesele sellise koera on iga potentsiaalne koeraomanik kohustatud hoolikalt järelemõtlema, kuidas kindlustada talle normaalsed elamistingimused, füüsiline ja psüühiline tervis, piisav kehaline koormus.

Tuleb meeles pidada, et pidamisprobleemide korral on seda tõugu täiskasvanud koera ära anda keeruline: nad taluvad halvasti peremehe vahetust.

…Aasia päritoluga koerte omanike jaoks ei ole vähetähtsad eetika küsimused. Inimene kesk-aasia või kaukaasia lambakoeraga rihma otsas peab olema ülimalt tähelepanelik ja teadlik sellest, et tema kasvadik kujutab endast reaalset ohtu ümbritsevatele inimestele ja nõrgematele loomadele. Kui toimub mingisugune tragöödia koera osavõtul, siis süüdi pole koer, sest niisuguseks on ta teinud loodus. Süüdi jääb inimene, kes ei osanud arvesse võtta kõiki võimalikke tagajärgi, lubades enesele eksimist või hooletust. Erit halb, kui suure ja tigeda koera omanik uhkeldab tema jõuga ning üritab koera abil saavutada isiklikke egoistlikke eesmärke, püüab üle olla teistest inimestest.
Koerapidaja peab ümbritsevatesse suhtuma taktitundeliselt, teadma, et kaugeltki mitte kõik inimesed ei armasta koeri, mõned aga lihtsalt kardavad neid. Käitumine põhimõttel: “Austad mind – armasta minu koera!”- on märk madalast kultuurist.

Tõlgitud raamatust “Aasia päritoluga kodumaised teenistuskoerte tõud.” 1992.a.
V.A.Kalinin, T.M.Ivanova, L.V.Morozova.
()