Kesk-Aasia lambakoer

FCI-Standard N° 335 (09.02.2011)

KESK-AASIA LAMBAKOER

(SREDNEASIATSKAYA OVTCHARKA)

PÄRITOLU: NSVL (Kesk-Aasia alad)

EESTKOSTE: Venemaa  

AMETLIKU KEHTIVA STANDARDI AVALDAMISE AEG:

KASUTUS: Kaitse- ja valvekoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:

Rühm 2. Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.

Alarühm 2.2 Molossid, mäestikukoerad.

Töökatseteta.

LÜHIKOKKUVÕTE AJALOOST:

Kesk- Aasia lambakoer on üheks iidseimaks koeratõuks kujunedes välja enam kui 4000 aasta jooksul tohutul territooriumil, mis hõlmab tänapäeval alad Kaspia merest Hiinani ning Lõuna-Uuralitest Afganistanini. Kujunemisel tähtis osa looduslikul valikul. Tõu päritolu juured ulatuvad kõige iidsemate Tiibeti koerteni, erinevate nomaadihõimude karjakoerteni, kes on tihedalt seotud Mongoolia lambakoera ja Tiibeti mastifiga. Kesk- Aasia lambakoeri kasutati peamiselt kariloomade, karavanide ja omaniku eluaseme kaitsmiseks üsnagi karmides loodusliku valiku tingimustes. Rasked elamisolud ning pidev võitlus kiskjatega on kujundanud nii koera välimikku kui iseloomu muutes ta tugevaks ja kartmatuks ning andnud oskuse oma jõudu ökonoomselt kasutada. Algupärastes elukohtades kasutatakse neid põhiliselt kariloomade kaitseks kiskjate eest ning valvekoertena.

Tõu kultuuraretusega alustati NSVL-s 1930ndatel aastatel.

ÜLDILME:

Kesk-Aasia lambakoer on harmoonilise kehaehitusega ja suurekasvuline, mõõdukalt pika formaadiga (kehalt ei pikk ega lühike).

Keha on võimas; mahuka, kuid mitte silmatorkava lihastikuga. Sugupoole tüüp selgelt eristatav. Isased on emastest massiivsemad ja mehisemad, märgatavama turja ning kogukama peaga. Täisküpsuse saavutavad kolmandaks eluaastaks.

OLULISED PROPORTSIOONID:

Keha pikkus ületab veidi turjakõrguse. Suur kasv on soovitavam, kuid seejuures peab säilima proportsionaalne kehaehitus. Esijala pikkus küünarnukini moodustab 50-52% turjakõrgusest. Koonupikkus on vähem kui ½ peapikkusest, kuid pikem kui 1/3 peapikkusest.

KÄITUMINE JA TEMPERAMENT:

Enesekindel, tasakaalukas- rahulik, uhke ja sõltumatu. Kesk- Aasia lambakoerad on väga julged, suure töövõimega, vastupidavad, kaasasündinud territoriaalse valveinstinktiga. Iseloomulik on kartmatus kiskjate suhtes.  

PEA:

Massiivne, proportsionaalne üldise kehaehitusega. Ülalt- ja külgvaates peaaegu ristkülikukujuline. 

KOLJUOSA: Pea on koljuosas sügav. Otsmik lame, koljuosa pikk ja lame. Kuklakühm hästi arenenud, kuid tänu tugevale lihastikule vähemärgatav. Kulmukaared mõõdukalt väljendunud.

Üleminek otsmikult koonule: Mõõdukalt väljendunud

NÄOOSA:

Nina: Ninapeegel suur, ent ei eristu üldisest koonu siluetist. Värvilt must, kuid valge ja beeži karvavärvuse puhul võib olla heledam.

Koon: Tömp, mõõduka pikkusega, ülalt- ja külgvaates peaaegu nelinurkne ning ninapeegli suunas õige pisut ahenev. Koon massiivne, sügav ja silmade alt hästi täidetud. Koonupealne lai ja sirge, mõnikord väikese küüruga. Alalõug hästi arenenud.

Mokad: Paksud. Kinnise suuga katavad ülamokad tihedalt alumisi. Eelistatult üleni must pigmentatsioon.

Lõuad ja hambad: Lõuad on tugevad ja laiad. Hambad suured, valged, tihedalt üksteise vastas asetsevad. 42 hammast. Lõikehambad ühel joonel. Lubatud on käär- ja otsehambumus, samuti tihke alahambumus. Kihvad laia asetusega. Koera hinnet ei mõjuta murdunud või ära tulnud hambad juhul, kui see ei sega hambumuse määramist.

Põsesarnad: Sarnaluud pikad ja hästi arenenud, kuid ei riku pea nelinurkset kuju.

Silmad: Keskmise suurusega, ovaalsed, laia ja otsese asetusega, mõõdukalt sügaval. Värvus tumepruunist pähkelpruunini. Eelistatud on tumedam värvus. Silmalaud paksud; soovitav, et alumine laug ei ripuks. Kolmas laug ei ole nähtav. Lauservadel eelistatavalt täielik pigmentatsioon, mis peaks olema must karvavärvusest olenemata. Koera pilk on enesekindel ja väärikas.

Kõrvad: Keskmise suurusega, kolmnurksed, paksud, rippuvad ja madala asetusega- kõrvaava alumine serv on silmadega ühel joonel või veidi madalamal. Traditsioonilist kõrvade kupeerimist nagu näha illustratsioonil, teostatakse seniajani nii tõu päritolumaal kui ka riikides, kus see ei ole seadusega keelatud.  

KAEL:

Keskmise pikkusega, väga võimas, läbilõikes ovaalne, hea lihastikuga ja madala asetusega. Kaelavolt on tõule iseloomulik.

KERE:

Ülajoon: Tasakaalustatud ja kindel ning peab sellisena säilima igas asendis.

Turi: Selgelt eristuv, eriti isaste puhul, lihaseline, pikk ja kõrge rõhutades järsku üleminekut seljale.

Selg: Sirge, lai, hea lihastikuga. Turjast sabajuureni jäävast vahemaast moodustab selg umbes poole.

Nimme: Lühike ja lai, lihaseline, kergelt kumer.

Laudjas: Keskmise pikkusega, lai, hea lihastikuga, kerge kaldega sabajuure suunas. Turjakõrgus on laudja kõrgusest 1-2 cm kõrgem.

Rind: Sügav, pikk, lai, hästi arenenud. Rinnakorv laieneb selja suunas. Ebaroided pikad. Rinna alumine osa jääb küünarnukkidega ühele joonele või pisut allapoole. Rinna esiosa eendub veidi õlavarre-abaluu ühendusest.

Alajoon ja kõht: Kõhujoon on kergelt tõusev.

SABA:

Alusel jäme ja küllaltki kõrge asetusega. Loomulikus asendis sirbikujuline või keerdunud lõdvaks ringiks saba viimases kolmandikus. Ärritunud seisundis kerkib saba seljajooneni või kõrgemale, rahulikus olekus ripub. Traditsioonilist saba kupeerimist nagu näha illustratsioonil, teostatakse seniajani nii tõu päritolumaal kui ka riikides, kus see ei ole seadusega keelatud. Kupeeritud saba on võrdväärne loomuliku sabaga.

JÄSEMED:

ESIJÄSEMED:

Üldilmelt sirged, tugevate luudega, eestvaates paralleelsed, teineteisest eemal. Küünarvars on küljelt vaadates sirge.

Abaluu: Pikk, hästi tahapoole kaldu moodustades õlavarreluuga ühinedes umbes 100° nurga. Tugeva lihastikuga.

Õlavars: kaldus, pikk ja tugev.

Küünarnukk: korrektse asetusega- ei sisse- ega väljapoolne pöördunud.

Küünarvars: Sirge, väga tugeva luuga, pikk, läbilõikes ovaalne.

Kämmal: Mõõduka pikkusega, lai ja tugev, peaaegu püstine.

Esikäpp: Suur, ümar, kompaktne ja kaardunud varvastega. Käpapadjandid paksud ja massiivsed. Küüned võivad olla ükskõik mis värvi.

TAGAJÄSEMED:

Üldilmelt tagantvaates sirged ja paralleelsed, eesmistest pisut laiema asetusega.

Reis: Lai, mõõduka pikkuse ja tugeva lihastikuga.

Põlveliiges (põlv): Ei sisse- ega väljapoole pöördunud, mõõdukalt väljendunud nurgaga.

Säär: Pikkuselt umbes sama, mis reis.

Kannaliiges: Mõõdukalt väljendunud nurgaga.

Pöid: Mõõduka pikkusega, lai ja tugev, püstise asetusega, lisavarvasteta.

Tagakäpp: Suur, ümar, kompaktne ja kaardunud varvastega. Käpapadjandid paksud ja massiivsed. Küüned võivad olla ükskõik mis värvi.

LIIKUMINE:

Hästi tasakaalustatud, elastne. Iseloomulik on traav vaba esijalgade sirutuse ja tugeva tagajalgade tõukega. Ülajoon on liikumisel kindel. Kõik liigesed painduvad pingutuseta. Tagajalgade nurgad on liikumisel märgatavamad kui seistes.

NAHK:

Paks, piisavalt elastne ja lihastiku suhtes vabalt liikuv, muutes koera kiskjatega võideldes vähem haavatavamaks.

KARVKATE:

Karvastik: Tihe, sirge ja karm hästi arenenud aluskarvastikuga. Karvad pea peal ja jalgade esikülgedel on lühikesed ja tihedad. Turja peal on karv sageli pikem. Olenevalt pealiskarva pikkusest või eristada lühema- ja pikemakarvalisi koeri. Esimestel katab ühtlase pikkusega karv (3-5 cm) ühtlaselt tervet keha, teisel juhul asub pikem karv (7-10 cm) kaelal, moodustades laka, kõrvade taga, jäsemete tagapoolel ning sabal.

Värvus: Lubatud on kõik värvused, välja arvatud geneetiline helesinine ja geneetiline pruun suvalistes kombinatsioonides ning must sadul pruuni värvuse juures.

SUURUS JA KAAL:

Turjakõrgus: Isastel mitte alla 70 cm ja emastel mitte alla 65 cm.

Suurem kasv on soovitavam, kuid kehaehituse üldine harmoonilisus peab säiluma.

Kaal: Isastel mitte alla 50 kg, emastel mitte alla 40 kg.

VEAD:

Igasugust kõrvalekallet eelpoolmainitud standardist tuleb lugeda veaks, mille hindamisel tuleb arvestada tema väljendumisastet ning võimalikku mõju koera tervisele ja heaolule.

•  Kerged kõrvalekalded tõutüübist.
• Isasetüüpi emased.
• Ümardunud kolju, kitsas koon ja kitsas alalõug, väike ninapeegel.
• Viltused või ligistikku paiknevad silmad, rippuvad laud.
• Kõrge asetusega kõrvad.
• Õhukesed või lõdvalt rippuvad mokad.
• Laudjas kõrgem turjast. Mõnevõrra lühike laudjas.
• Kitsas esiosa.
• Liigselt väljendunud tagajalgade nurgad.
• Mõningane kõrvalekalle jalgade paralleelsuses ja pikad varbad.
• Traavis esijalgade kõrgele tõstmine. Kergelt tasakaalustamata liikumine.
• Väga lühike karvkate.

RASKED VEAD:

• Närvilisus.
• Oluline kõrvalekalle soovitavast tüübist ja kehaehitusest.
• Kerge luustik, nõrk lihastik.
• Liiga heledad või pungis silmad.
• Laskuv ülajoon.
• Laudjas tunduvalt kõrgem turjast.
• Kitsas ja lühike, luip laudjas.
• Sünnipärane nudisaba. Kõverused sabal.
• Liiga pikad, tugevasti kaldus kämblad. Liiga pikad pöiad, saabeljalgsus.
• Tagajalad asuvad liiga kaugel keha all.
• Standardist 2 cm madalam turjakõrgus.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:

• Agressiivsus või ülemäärane kartlikkus.
• Selgelt ilmnevad füüsilised või käitumishälbed.
• Argus, liigne erutuvus.
• Emasetüüpi isased.
• Ülehambumus või tugev alahambumus.
• Erinevat värvi silmad, sinised või rohelised silmad; kõõrsilmsus.
• Lõdvad liigesed.
• Geneetiline helesinine või geneetiline pruun karvavärvus suvalistes kombinatsioonides.
• Selgelt märgatav must sadul pruuni karvkatte puhul.
• Pehme või lokkis karvkate.
• Tasakaalustamata liikumine.

Isastel peab olema kaks silmnähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.