Kaukaasia lambakoer

FCI – Standard nr 328 (16.02.2011/ET)

KAUKAASIA LAMBAKOER (Kavkazskaïa Ovtcharka)

TÕLGE: Anna Samsonova. Kontrollinud Renée Sporre-Willes / Originaalversioon: (EN).

PÄRITOLUMAA: Venemaa.

EESTKOSTE: Venemaa.

KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 13.10.2010.

KASUTUS: Kaitse- ja valvekoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 2: Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad. Alarühm 2.2: Molossid. Mäestikukoerad. Ilma töökatseteta.

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:

Kaukaasia lambakoera peetakse iidsetest kaukaasia koertest pärinevaks tõuks. Tõu levikualaks on Kaukaasia mäestik ja Lõuna-Venemaa stepialad. Tõu areng ei ole toimunud vaid loodusliku valiku tulemusena, vaid seda on mõjutanud ka erinevad Kaukaasia aladel elanud rahvad. Ajalooliselt on kaukaasia lambakoeri kasutatud hoonete valvamiseks ja loomakarjade valvamiseks ning kaitsmiseks röövloomade ja -lindude eest. Esimesed kirjalikud ülestähendused selliste suurte molossi tüüpi koerte kohta pärinevad I sajandist eKr, mil neid kasutati Armeenia tsaari Tigran II armees. Tõuaretusega hakati tegelema Nõukogude Liidus 1920-ndatel aastatel. Selektiivse aretuse käigus on suurt rõhku pööratud sellistele kohustuslikele omadustele nagu füüsiline jõud, enesekindlus, julgus, terav kuulmine, hea silmanägemine, tihe ja vetthülgav karvkate. Mainitud omadused ning lisaks suur vastupidavus võimaldas kaukaasia lambakoera kasutada kõikvõimalikes, ka kõige raskemates ilmastikutingimustes.

ÜLDMULJE:

Kaukaasia lambakoerad on harmoonilise kehaehitusega, suured ja tugevad koerad, tugeva luustikuga ja jõuliste lihastega. Kergelt ristkülikukujulise kerekujuga. Sugupoole tüüp on selgelt eristatav. Isased on maskuliinsed, hästi arenenud turjaga ja suurema peaga kui emased. Nad on ka massiivsemad ja suuremad, ent sageli lühema kerega kui emased. Pikema karvaga isastel moodustub karvadest selgelt väljendunud lakk.

TÄHTSAD PROPORTSIOONID:

Kere pikkus on 3-8% suurem kui turja kõrgus. Esijäsemete pikkus on 50-52% turja kõrgusest. Koljuosa pikkuse ja koonu pikkuse suhe on 3:2.

KÄITUMINE/ISELOOM:

Käitumine on tasakaalukas, aktiivne, enesekindel, julge ja sõltumatu. Kaukaasia lambakoer väljendab selgelt oma kiindumust peremehe vastu ning ta on ka suurepärane valvekoer.

PEA

KOLJUPIIRKOND:

Pea on suur, massiivne ja laiade põsesarnadega. Pealtvaates on pea laia põhjaga kiilu kujuline.

Kolju: Massiivne ja lai kolju. Otsmik on peaaegu täiesti lame. Otsmikul on märgatav, ent mitte sügav laubavagu. Kulmukaared on arenenud, ent mitte esiletungivad. Kuklaluu on märkamatu. Üleminek laubalt koonule: Märgatav, ent selgelt väljendunud.

NÄOPIIRKOND:

Ninapeegel: Must, suur, korrektsete avatud ninasõõrmetega, mis moodusta koonu ülajoone jätku. Must ninapeegel ühevärvilise, laigulise või mustavalgekirju koera puhul on soovitav, ent mitte kohustuslik (geneetiline sinine või maksapruun ninapeegel ei ole lubatud).

Koon: Lai ja sügav, ninaotsa suunas järk-järgult kitsenev. Tugevate lõugadega. Sügav ja silmade alt hästi täidetud.Koonuselg on lai. Kolju ja koonu ülemised piirjooned on paralleelsed.

Mokad: Paksud, liibuvad ja hea pigmendiga.

Lõuad/hambad: Hambad peavad olema terved, valged ja tugevad. Lõikehambad asetsevad lähestikku ja ühes reas. Täielik käär- või tanghambumus (s.t. 42 hammast). Vigastatud, katkised või puuduvad lõikehambad või kihvad, mis hambumust tervikuna ei mõjuta, ei oma tähtsust. Samuti ei peeta oluliseks ka PM1 hammaste puudumist.

Põsed: Hästi arenenud ja silmatorkavad tänu hästi rõhutatud mälumislihastele.

Silmad: Mõõduka suurusega ja ovaalse kujuga, mitte liiga sügaval asetsevad, laiad ning viltuse asetusega. Silmade värvus võib olla erinevat tooni pruun tumepruunist pähklipruunini. Silmalaud on mustad, kuivad ja liibuvad. Ilme on tõsine, enesekindel ja uudishimulik.

Kõrvad: Mõõduka suurusega, paksud, kolmnurkse kujuga. Loomulikult rippuvad, kõrge ja laia asetusega. Kõrvade siseküljed ripuvad põskede lähedal. Päritolumaal on kõrvad traditsiooniliselt kupeeritud. Sünnipäraseid kõrvu hinnatakse kupeeritud kõrvadega võrdselt.

KAEL:

Keskmise pikkusega, jõuline, madala asetusega. Ümara läbilõikega. Turi on rõhutatud, eriti isastel.

KERE:

Tervikuna väga hästi arenenud. Lai, väga lihaseline ja heas tasakaalus.

Turi: Hästi rõhutatud ja mõõduka pikkusega. Turi on pisut kõrgem kui laudjas.

Selg: Sirge, lai ja tugev.

Nimme: Lühike, lai ning pisut kumer.

Laudjas: Mõõduka pikkusega, lai, kumerdunud, sabajuure suunas kergelt langeva joonega.

Rindkere: Pikk, lai, hästi kaarduvate roietega. Üleni sügav, kaasa arvatud esiosa. Läbilõige on laia ovaali kujuline. Hästi kaarduvad roided, pikad ebaroided. Eesrind on märgatav.

Alajoon ja kõht: Kõht on suunaga tahapoole mõõdukalt üles tõmmatud.

SABA:

Kõrge asetusega, sirbikujuliselt kaarduv või rõngas. Puhkeasendis ripub kandadeni. Valvelolekus võib saba olla tõstetud seljajoonest kõrgemale.

JÄSEMED

ESIJÄSEMED:

Üldmulje: Väga lihaselised. Esijäsemed on eestvaates sirged ja paralleelsed ning üsna laia asetusega. Õlad: Tugevate lihastega. Mõõdukalt pikad, laiad. Kaldenurk õlavarre suhtes on umbes 100 kraadi. Abaluud asetsevad rinnakorvi lähedal.

Õlavarred: Tugevad ja lihaselised, liibuvad.

Küünarnukid: Asetsevad paralleelselt suunaga tahapoole. Ei ole sisse- ega väljapoole pööratud.

Küünarvarred: Sirged, massiivsed, mõõduka pikkusega, väga lihaselised. Ümara läbilõikega.

Kämblad (kämblaliigesed): Lühikesed, massiivsed ning peaaegu sirged nii eest kui küljelt vaadatuna.

Esikäpad: Suured, ümarad, hästi kaardunud ja lähestikku asetsevate varvastega.

TAGAJÄSEMED:

Üldmulje: Tagantvaates sirged, paralleelse ja mõõdukalt laia asetusega. Põlve- ja kannaliigesed on külgvaates piisavalt hästi nurgitunud. Tagajalad ei tohi asetseda liiga taga.

Reied: Laiad, väga lihaselised, mõõduka pikkusega.

Põlveliiges (põlv): Piisavalt hästi nurgitunud.

Sääred: Laiad, väga lihaselised, mõõduka pikkusega.

Kannaliigesed: Laiad ja kuivad, piisavalt hästi nurgitunud. Tugevad, ei ole sisse- ega väljapoole pööratud.

Kannad (pöialiigesed): Ei ole pikad. Peaaegu sirged nii eest kui küljelt vaadatuna.

Tagakäpad: Suured, ümarad, hästi kaardunud ja lähestikku asetsevate varvastega.

KÕNNAK/LIIKUMINE:

Vaba, elastne ja rahulik liikumine, tugeva tagajalgade tõukega. Liigesed on stabiilsed ja koordineeritud liikumisega. Tüüpiline liikumisviis on traav. Turi on laudjaga ühel joonel ning seljajoon on liikumisel suhteliselt stabiilne.

NAHK:

Paks, üsna elastne, ilma voltide ja kortsudeta.

KARVKATE:

KARV: Sirge, karm ja kohev karv, hästi arenenud aluskarvaga. Nii pealis- kui aluskarva pikkuseks peab olema vähemalt 5 cm. Karv peas ja esijäsemetel on lühem ja paksem. Saba on üleni kaetud tiheda karvaga ning tundub paks ja karusnahkne. Pikem karv moodustab kõrvadel „harja“, kaela ümber „laka“ ja reite tagakülgedel „püksid“.

VÄRVUS: Lubatud on nii ühevärviline, kui ka mustavalgekirju ja laiguline karvkate. Lubatud ei ole üleni must karv, pleekinud must või must mistahes värvikombinatsioonis, geneetiline sinine või maksapruun värvus.

SUURUS JA KAAL:

Turja kõrgus:

Isased koerad: Soovitav kõrgus 72-75 cm. Miinimumkõrgus 68 cm.

Emased koerad: Soovitav kõrgus 67-70 cm. Miinimumkõrgus 64 cm.

Lubatud on ka suurem kasv juhul, kui kehaehitus tervikuna on harmooniline.

Kaal:

Isased koerad: Minimaalselt: 50 kg.

Emased koerad: Minimaalselt: 45 kg.

VEAD:

Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja heaolule.

TÕSISED VEAD:

• Liiga kerge või liiga robustne kehaehitus.

• Enesekindluse puudumine.

• Kõrvalekalded sugupoole tüübist.

• Kerega võrreldes liiga väike pea. Kerge, kitsas, pikk, robustne, liiga massiivne või õunakujuline pea.

• Järsk üleminek laubalt koonule.

• Kumer, nõgus või terav koon.

• Liiga väiksed või laia asetusega hambad. Mitte ühtlases reas paiknevad lõikehambad. Kõik kõrvalekalded hambavalemist (v.a. PM1 hammaste puudumine).

• Puudulikult väljendunud põsesarnad.

• Suured, pungis ja väga heledad silmad. Paistev pilkkile. Lõdvad silmalaud.

• Suured, õhukesed või liiga madalal asetsevad kõrvad.

• Kumer ülajoon või nõgus selg. Pikk, nõgus või kaarduv nimmeosa. Turjast kõrgemal asetsev laudjas.

• Kandilise kujuga, liiga jässakas, liiga pikk või nii eest kui tagant liiga kitsas kere. Lühike, lame või mitte piisavalt sügav rind. Lühike või järsk laudjas.

• Tömpsaba.

• Nõrk luustik, lihased ning liigeste sidekude.

• Ebakorrektsed nurgistused.

• Vibukujulised küünarvarred.

• Tasakaalustamata liikumine.

• Tagajäsemete ebapiisav tõukejõud.

• Väga pehme või lokkis karv. Väga lühike pealiskarv. Puuduv aluskarv.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:

• Agressiivsus või liigne argus.

• Kõik füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.

• Kõrvalekalded nõutud hambumusest.

• Hambakaardile mittevastav hambumus (hammaste puudumine, v.a. M3 purihambad ja PM1 eespurihambad).

• Entroopion.

• Kõõrdsilmsus. Sügavsinised või rohekad silmad. Erinevat värvi silmad.

• Kupeeritud saba.

• Pidev küliskäik. Kõnnaku hindamine ei ole võimalik.

• Kõik mustad toonid. Ühevärviline must, pleekinud must, mustalaiguline, mustatäpiline. Must sadul. Lubatud on ainult must mask.

• Geneetiline sinine kõikides toonides ja varjundites.

• Sinakashalli pigmendiga ninapeegel, mokad ja lauservad.

• Geneetiline pruun kõikides toonides ja varjundites.

• Geneetiliselt pruun ninapeegel, mokad ja lauservad.

• Pruunid märgised mustadel, sinistel või pruunidel koertel.

• Standardis kehtestatust madalam turja kõrgus.

• Olulised kõrvalekalded sugupoole tüübist.

NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

---

Tõlge: Multilingua büroo.

FCI Standard nr 328 / 02.03.2011

EESTI KENNELLIIT